KAVA

DETSEMBER

N 8.12 :: 19:00 :: “Otsuse anatoomia” :: TALLINNA Erinevate Tubade Klubi RESERVEERITUD

N 15.12 :: 19:00 :: ESIETENDUS “Vabadusest ja Vabandustest” :: TARTU Erinevate Tubade Klubi :: PILET

L 17.12 :: 19:00 :: “Vabadusest ja Vabandustest” :: TALLINNA Erinevate Tubade Klubi :: PILET

E 19:12 :: 20:00 :: “Otsuse anatoomia” TALLINNA Erinevate Tubade Klubi RESERVEERITUD

JAANUAR

K 11.01 :: 19:00 :: “Otsuse anatoomia” :: TARTU Erinevate Tubade Klubi :: PILET

N 12.01 :: 19:00 :: “Vabadusest ja vabandustest” :: TARTU Erinevate Tubade Klubi :: PILET

E 16.01 :: 19:00 :: “Otsuse anatoomia” :: TALLINNA Erinevate Tubade Klubi RESERVEERITUD

N 19.01 :: 19:00 :: “Vabadusest ja vabandustest” :: TALLINNA Erinevate Tubade Klubi :: PILET

E 23.01 :: 19:00 :: “Kuningas Oidipus” :: TARTU Erinevate Tubade Klubi :: PILET

N 26.01 :: 19:00 :: “Kuningas Oidipus” :: TALLINNA Erinevate Tubade Klubi :: PILET

VEEBRUAR

E 13.02 :: 19:00 :: “Kuningas Oidipus” :: TALLINNA Erinevate Tubade Klubi

K 15.02 :: 19:00 :: “Otsuse anatoomia” :: TARTU Erinevate Tubade Klubi RESERVEERITUD

Võttes arvesse, et Oidipuse vana-vana-vanaisa Kadmos sattus jumalatega pahuksisse juba Teeba linna rajamise juures ning pidi pärast enesekaitseks lohe tapmist 8 aastat Arese juures orjapõlves olema, et juba Teeba esimene võimuvahetus (ja ka paljud järgnevad) sai võimalikuks mõrva ja jumaliku vandenõu läbi, et Kadmose lapselaps Labdakos (Oidipuse vanaisa) Dionysose solvamise eest joomahulluses naiste poolt lõhki rebiti, et Oidipuse isa Laios viis seksuaalse väärkohtlemise läbi enesetapuni naaberkuningriigi kuningapoja Chrysippose, ei olegi kuigi imekspandav, et Oidipus pärast kakskümmend aastat kestnud õnnelikku abielu avastas end oma tütardele ja poegadele nii isa kui vend olevat, juhuslikult sooritatud isatapust rääkimata.

Ühendades endas kaasaegseid multimeediateatri elemente (animatsioon, 3D-mudeldamine, chromakeying) ja klassikalisi võtteid (värsimõõt, kostüüm ja mask), avab

"Otsuse anatoomia" on Cabaret Rhizome’i interaktiivne lavastus, mis ulatab saatusesõrme publiku kätte ning usaldab tema meelevalda oma peategelase käekäigu ja arengu läbi kolme aastakümne. Peategelase elu olulistes sõlmpunktides saab publik viimase eest valida, kuidas käituda. Publiku kollektiivsetest valikutest sõltub, kuidas ja kuhu meie lugu edasi liigub.
"Otsuse anatoomia" on kokteil kodumaisest draamaseebist, videomängust, elavast etenduskunstist ja sotsiaalsest eksperimendist.
Lavastuse töögrupp Cabaret Rhizome'i laiendatud koosseisus:
Ajjar Ausma, Päär Pärenson, Anatoli Tafitšuk, Joonas R. Parve, Liisa Linhein, Mart Männik, Mark Duubas, Karina K. Jensen, Eero Järviste, Johannes Veski
Esietendus: 19. märts 2015

“Otsuse anatoomia” pälvis 2016. aasta Eesti teatriaastaauhindadel etenduskunstide ühisauhinna kategooria auhinna.

Minek ja tulek, saabumine ja lahkumine, kiirendus ja aeglustus, hõõruvad kingad ja kulutatud aeg. Kodust tööle ja töölt koju liikudes saan valida: ringiga või otse. Jala, autoga, rattaga, allvee- või aurulaevaga. Rännates kõrgemale, kaugemale, sügavamale, edasi-tagasi, pidevalt. Liikumine vajadusest või vabast tahtest: elu eest põgenemine või tervisejooks? Vool, kulg, ringlus, liiklus, sagimine, koordineeritud ja koordineerimata. Avastatud maadel ja maid avastades. Sissetallatud radadest sinnani, kuhu inimjalg veel astunud pole.

Me liigume, pidurivoolikud läbi lõigatud, suunataju kadunud, otsides vabadust ja - vabadust leidmata - selle aseaineks vabandusi. Vabandused on siin kui objektiivsete tähelepanekute ja soovmõtlemise ettearvamatu geneetikaga järeltulijad. Meie kompleksid, hirmud, omakasupüüdlikkus ja süütu heatahtlikkus seisavad silmitsi maailmaga, mille liikumiskiirus on juba iseenesest parim ja ainus tarvilik ettekääne, selgitamaks oma hilinemist.

Cabaret Rhizome’i näol on tegu sõltumatu teatriga, mis asutati 2009. aastal. Kuigi eesmärk ei ole vastanduda Eesti teatripildile, on lavastuste puhul tegu siiski alternatiivsete teatriilmingutega – seda tänu valitud mänguvahenditele ja täielikult omaloomingulisele repertuaarile. Tegevuse peamine eesmärk on sisult vabameelse ja avatud teatrikeskkonna loomine ning tööshoidmine.

CR’i tööde väljendusvahendid on dünaamilised ja multimeedium segunenud „elusa” lavategevusega. Etenduste maailm luuakse kohapeal ja koos: publikut õhutatakse jagama oma kogemusi, avaldama arvamust ja suunatakse teda sealjuures kriitiliselt mõtlema. Nii kujuneb etendustes välja omamoodi juhuslikkuse tähenduslikkus, kus edasiseks tegevuseks võibki impulsi anda hoopis publiku reaktsioon. Lavastuste spekter varieerub suuresti: ajas on loodud nii sürrealistlik-absurdseid minimalistlikke kui ka koreograafiapõhiseid töid. CR’i koduruumid on näide uuenduslikust ja alternatiivsest teatrist: (digitaal)tehnoloogia senisest suuremal määral kasutamine teatris defineerib ümber teatriruumi ning nüüdisaegsete multimeedialahendustega varustatud Erinevate Tubade Klubis on võimalik luua Eesti kontekstis ainulaadseid lavastusi.

Lisainfo ja küsimused: 56982502 (Johannes Veski)

Press, piletid ja broneeringud: 56667627 (Iiris Viirpalu)

Tallinna Erinevate Tubade Klubi asub Telliskivi Loomelinnakus, Telliskivi 60A, 4. korrus

Tartu Erinevate Tubade Klubi asub Aparaaditehases, Kastani 42, 4. korrus

Välisjalatsites saali ei pääse – kohapeal ootavad meie külalisi erinevas suuruses sussid.

Liitu meie uudiskirjaga siin.

„21.sajandi teise kümnendi näitel võib öelda, et protsess, kus vaatajast-tarbijast on saanud mängus osaleja ja kohati isegi selle valitseja, on Euroopa ja Põhja-Ameerika teatris täies hoos ning toimub ka Eestis, seda nii intermeedialises (Cabaret Rhizome’i lavastused) kui ka meediavabas teatris.“ Riina Oruaas „Uus meedia teatris“ kogumikust „Vaateid Eesti nüüdisteatrile“ 2016

„Cabaret Rhizome’i Erinevate Tubade Klubi projektid (digikabaree „rhizomedia.risomeedia“, 2013, „Otsuse anatoomia“, 2015 jmt) on hüpermeedialise teatri näide, kus etenduse kaasautoriteks on vaatajad. Sõnaline osa on lavastustes päris suur, kuid pole terviklikult valmis kirjutatud teksti – etenduse käik sõltub publiku reaktsioonidest ja vastustest, mis antakse nutiseadmete abil Facebookis või vastavatel mängulaudadel saalis. On kokkulepitud stsenaarium, mida etenduse läbiviijad järgivad, ning hulk ettevalmistatud stseene, mis sellisena ka läbi mängitakse. Suur osa tegevusest esitatakse erineva suurusega ekraanidel, mis on vastavalt asetusele jälgitavad kas kogu ruumist (s.t kogu publikule) või ainult osale publikust. Need lavastused, kus kasutatakse televisiooni, interneti ja teatri vahendeid ning etenduse kulg pole lõpuni fikseeritud,on kirjeldatavad hüpermeedia termini kaudu. Hüpermeedialisus sisaldab võimalust minna mittelineaarselt erinevates suundades, luua esituse või teksti ümber suvaline seoste võrgustik. Hüpermeedia tekst on veebisarnane, mittehierarhiline ja hajutatud. (Torop 2011:330.) Riina Oruaas „Uus meedia teatris“ kogumikust „Vaateid Eesti nüüdisteatrile“ 2016

“Ja mul on tunne, et see Antiik-Kreeka poolmütoloogiline värk resoneerub väga hästi moodsa digitehnoloogiaga (see ütleb meile muidugi esmajoones seda, et tehnoloogial on tänapäeval tugev, veel korralikult avastamata ning natuke hoomamatu müütiline kvaliteet). Teisisõnu, väga hästi toimis see kontrast ning mingist hetkest edasi hakkas tõestama, et kontrasti siin enam ei olegi. Samamoodi sobisid siia visuaalsed taustad, mida mina seostaksin pigem graafiliste romaanidega (Gaimani & McKeani "Sandman" jne). Teisisõnu, tõesti vaimustav.” Jaak Tombergi tagasiside lavastusele “Kuningas Oidipus”

“Cabaret Rhizome teeb lavastusega «Kuningas Oidipus» Eesti teatri ajalugu. Revolutsioon on tehnoloogiline – esimest korda kasutatakse sõnalavastuses läbimõeldult ja kontseptuaalselt telest tuttavat green screen’i.” Hendrik Alla, Postimees

“Cabaret Rhizome’i „Kuningas Oidipus“ on esteetiliselt küps teatriteos.” Meelis Oidsalu, Eesti Ekspress