K 11.01 :: 19:00 :: “Otsuse anatoomia” :: TARTU Erinevate Tubade Klubi :: PILET

N 12.01 :: 19:00 :: “Vabadusest ja vabandustest” :: TARTU Erinevate Tubade Klubi :: PILET

E 16.01 :: 19:00 :: “Otsuse anatoomia” :: TALLINNA Erinevate Tubade Klubi RESERVEERITUD

N 19.01 :: 19:00 :: “Vabadusest ja vabandustest” :: TALLINNA Erinevate Tubade Klubi :: PILET Etendusele järgneb vestlus autoritega!

E 23.01 :: 19:00 :: “Kuningas Oidipus” :: TARTU Erinevate Tubade Klubi :: PILET

N 26.01 :: 19:00 :: “Kuningas Oidipus” :: TALLINNA Erinevate Tubade Klubi :: VÄLJA MÜÜDUD

N 9.02 :: 19:00 :: “Vabadusest ja vabandustest” :: TALLINNA Erinevate Tubade Klubi :: PILET

E 13.02 :: 19:00 :: “Kuningas Oidipus” :: TALLINNA Erinevate Tubade Klubi RESERVEERITUD

K 15.02 :: 19:00 :: “Otsuse anatoomia” :: TARTU Erinevate Tubade Klubi RESERVEERITUD Etendusele järgneb vestlus!

T 21.02 :: 19:00 :: “Vabadusest ja vabandustest“ :: TARTU Erinevate Tubade Klubi :: PILET

K 22.02 :: 19:00 :: „Otsuse anatoomia“ :: TARTU Erinevate Tubade Klubi :: PILET

T 28.02 :: 19:00 :: „Otsuse anatoomia“ :: TALLINNA Erinevate Tubade Klubi :: PILET

MÄRTS

3.03 :: 19:00 :: “Otsuse anatoomia” :: TALLINNA Erinevate Tubade Klubi :: RESERVEERITUD

T 7.03 :: 19:00 :: “Vabadusest ja vabandustest“ :: TARTU Erinevate Tubade Klubi :: PILET

K 15.03 :: 19:00 :: “Vabadusest ja vabandustest“ :: TALLINNA Erinevate Tubade Klubi :: PILET

E 20.03 :: 19:00 “Kuningas Oidipus” :: TARTU Erinevate Tubade Klubi :: PILET

T 21.03 :: 19:00 “Otsuse anatoomia” :: TARTU Erinevate Tubade Klubi :: PILET

T 28.03 :: 19:00 :: “Kuningas Oidipus” :: TALLINNA Erinevate Tubade Klubi :: PILET

K 29.03 :: 19:00 :: “Otsuse anatoomia” :: TALLINNA Erinevate Tubade Klubi :: PILET

APRILL

T 04.04 :: 19:00 :: “Kuningas Oidipus” :: TARTU Erinevate Tubade Klubi :: PILET

T 11.04 :: 19:00 :: “Kuningas Oidipus” :: TALLINNA Erinevate Tubade Klubi :: PILET

K 12.04 :: 19:00 :: Otsuse anatoomia :: TALLINNA Erinevate Tubade Klubi :: PILET

T 18.04 :: 19:00 :: Otsuse anatoomia:: TARTU Erinevate Tubade Klubi :: PILET

K 19.04 :: 19:00 :: “Vabadusest ja vabandustest“ :: TARTU Erinevate Tubade Klubi :: PILET

Võttes arvesse, et Oidipuse vana-vana-vanaisa Kadmos sattus jumalatega pahuksisse juba Teeba linna rajamise juures ning pidi pärast enesekaitseks lohe tapmist 8 aastat Arese juures orjapõlves olema, et juba Teeba esimene võimuvahetus (ja ka paljud järgnevad) sai võimalikuks mõrva ja jumaliku vandenõu läbi, et Kadmose lapselaps Labdakos (Oidipuse vanaisa) Dionysose solvamise eest joomahulluses naiste poolt lõhki rebiti, et Oidipuse isa Laios viis seksuaalse väärkohtlemise läbi enesetapuni naaberkuningriigi kuningapoja Chrysippose, ei olegi kuigi imekspandav, et Oidipus pärast kakskümmend aastat kestnud õnnelikku abielu avastas end oma tütardele ja poegadele nii isa kui vend olevat, juhuslikult sooritatud isatapust rääkimata.

Ühendades endas kaasaegseid multimeediateatri elemente (animatsioon, 3D-mudeldamine, chromakeying) ja klassikalisi võtteid (värsimõõt, kostüüm ja mask), avab

Torino, 2006.
"Kõlab lõpuvile. Me võitsime 3-2, mina veetsin terve mängu varumeestepingil. Minust on saanud esimene eestlasest olümpiavõitja jäähokis ning seda Rootsi koondise ridades. Kuidas ma siia sattusin? Minu kasvatuses otsustati esikohale seada distsipliin, distsipliinist pidi võrsuma edu. Kuna pea mul liiga hästi ei võtnud, pidid võtma jalad. Kui mu vanemad lahutasid, anti mulle valida: minna emaga Rootsi või jääda isaga Eestisse. Rootsis viis ema uus mees Niklas mind jäähokitrenni ning jääl tundsin ma end endalegi ootamatult vägagi koduselt. Järgnesid noortekoondis, kõva töö, raskused vigastustega ning viimaste kiuste ka unistuste täitumine. Kui need ikka olid minu unistused.
Kõik oleks võinud minna ka teisiti. Ma mõtlen ...
Kambodža, 2009.
Viimasel välimissioonil tekkis mul kohalikega tõsine tüli. Agressiivelt meelestatud khmeeride eest üle põllu pagedes kaotasin ma oma mõlemad jalad. Kuidas ma siia sattusin? Kui ema koos uue mehega Rootsi kolis, olin väga löödud. Kooli kaudu leidsin YWAM-i ning nende juures arenes minus välja tahtmine aidata: ükskõik keda, ükskõik kus. Lihtsalt aidata. Isa suri. Ma annetasin kogu isa korteri müügi eest saadud raha ühele Pnhom-Penhi misjonikeskusele, kus keskendutakse maamiinide tõttu jäseme kaotanud loomade ja inimeste taastusravile ning rehabiliteerimisele. Arvatakse, et kolm aastakümmet sõjatandriks olnud Kambodžas on täna veel lõhkemisvalmiduses ja ohutuks tegemata 4 - 6 miljonit maamiini."

"Otsuse anatoomia" on Cabaret Rhizome’i interaktiivne lavastus, mis ulatab saatusesõrme publiku kätte ning usaldab tema meelevalda oma peategelase käekäigu ja arengu läbi kolme aastakümne. Peategelase elu olulistes sõlmpunktides saab publik viimase eest valida, kuidas käituda. Publiku kollektiivsetest valikutest sõltub, kuidas ja kuhu meie lugu edasi liigub.
"Otsuse anatoomia" on kokteil kodumaisest draamaseebist, videomängust, elavast etenduskunstist ja sotsiaalsest eksperimendist. Tegu ei ole improteatriga, vaid 64-versioonilise näidendiga, millest ühe teatriõhtu vältel näeb publik üht täisversiooni ning saab ka ühe võimaluse "kahetseda" ehk aega pisut tagasi keerata ja minna teist teed.

Lavastuse töögrupp Cabaret Rhizome'i laiendatud koosseisus:
Ajjar Ausma, Päär Pärenson, Anatoli Tafitšuk, Joonas R. Parve, Liisa Linhein, Mart Männik, Mark Duubas, Karina K. Jensen, Eero Järviste, Johannes Veski
Esietendus: 19. märts 2015

“Otsuse anatoomia” pälvis 2016. aasta Eesti teatriaastaauhindadel etenduskunstide ühisauhinna kategooria auhinna.

Minek ja tulek, saabumine ja lahkumine, kiirendus ja aeglustus, hõõruvad kingad ja kulutatud aeg. Kodust tööle ja töölt koju liikudes saan valida: ringiga või otse. Jala, autoga, rattaga, allvee- või aurulaevaga. Rännates kõrgemale, kaugemale, sügavamale, edasi-tagasi, pidevalt. Liikumine vajadusest või vabast tahtest: elu eest põgenemine või tervisejooks? Vool, kulg, ringlus, liiklus, sagimine, koordineeritud ja koordineerimata. Avastatud maadel ja maid avastades. Sissetallatud radadest sinnani, kuhu inimjalg veel astunud pole.

Me liigume, pidurivoolikud läbi lõigatud, suunataju kadunud, otsides vabadust ja - vabadust leidmata - selle aseaineks vabandusi. Vabandused on siin kui objektiivsete tähelepanekute ja soovmõtlemise ettearvamatu geneetikaga järeltulijad. Meie kompleksid, hirmud, omakasupüüdlikkus ja süütu heatahtlikkus seisavad silmitsi maailmaga, mille liikumiskiirus on juba iseenesest parim ja ainus tarvilik ettekääne, selgitamaks oma hilinemist.

Cabaret Rhizome’i näol on tegu Teatrilaborist väljakasvanud sõltumatu teatriga, mis asutati 2009. aasta suvel. Kuigi CR’i eraldiseisev eesmärk ei ole vastanduda Eesti teatripildile, on lavastuste puhul tegu siiski alternatiivsete teatriilmingutega – seda tänu valitud mänguvahenditele ja täielikult omaloomingulisele repertuaarile. Tegevuse peamine eesmärk on sisult vabameelse ja avatud teatrikeskkonna loomine ning tööshoidmine. Nii valitseb loomesalongilik keskkond, mille eesmärk on ideede ja loomesähvatuste varustamine kohtumis- ja koosviibimispinnaga.

CR’i tööde väljendusvahendid on dünaamilised ja multimeedium segunenud „elusa” lavategevusega. Etenduste maailm luuakse mõne lavastuse puhul kohapeal ja koos: publikut õhutatakse jagama oma kogemusi, avaldama arvamust ja suunatakse teda sealjuures kriitiliselt mõtlema. Nii kujuneb etendustes välja omamoodi juhuslikkuse tähenduslikkus, kus edasiseks tegevuseks võibki impulsi anda hoopis publiku reaktsioon. Lavastuste spekter varieerub suuresti: ajas on loodud nii sürrealistlik-absurdseid minimalistlikke kui ka koreograafiapõhiseid tantsulavastusi. Teatrit iseloomustab nüüdistehnoloogia läbimõeldud ja integreeritud rakendamine üldinimlike teemade väljendamisel: tänu green screen stuudio japublikuekraanide olemasolule rakendatakse virtuaalset stsenograafiat, samuti on olemas interaktiivsed publikulauad mis vastavalt lavastuseleja spetsiaalsetele arvutiprogrammidele publikuosalust võimaldavad. Teatri projekte iseloomustab järjepidev uurimistöö digitehnoloogia ja etenduskunsti sümbioosis,samuti multimeedialahenduste rakendusvõimalustest teatri kontekstis. CR’i ruumid on näide uuenduslikust ja alternatiivsest teatrist: (digitaal)tehnoloogia senisest suuremal määral kasutamine teatris defineerib ümber teatriruumi ning nüüdisaegsete multimeedialahendustega varustatud Erinevate Tubade Klubis on võimalik luua Eesti ja maailma kontekstis ainulaadseid lavastusi. Lavastused „Kuningas Oidipus“ ja „Otsuse anatoomia“ pälvisid 2016. aasta Eesti teatriaasta auhindadel etenduskunstide ühisauhinna. Cabaret Rhizome’i tegevus on leidnud mitmel korral tunnustavat vastukaja ka teatrikriitikute ja -uurijate ning kultuuriajakirjanike artiklites. Erinevates lavastusprojektides on koostööd tehtud külalislavastajate, uue meedia disainerite, koreograafidega.

Cabaret Rhizome’is tegutsevad:

näitlejad Ajjar Ausma, Ott Kartau, Liisa Linhein, Joonas Parve, Päär Pärenson, Anatoli Tafitšuk;

kunstiline juht ja lavastaja Johannes Veski ;

projektijuht ja dramaturg Iiris Viirpalu.

Cabaret Rhizome alustas oma teekonda 2009 Kaarli pst. 9 keldrisaalis, kus on varem tegutsenud ka Salong Teater ja Teatrilabor. 2014. aastast tegutseb Cabaret Rhizome Erinevate Tubade Klubis, Telliskivi Loomelinnakus. 2016.aasta sügisest annab teater regulaarselt etendusi ka värskes Tartu Erinevate Tubade Klubis Aparaaditehases. Lisaks etendustele toimuvad ruumides erinevad sündmused alates kontsertidest-pidudest kuni seminaride, koolituste ja näituste avamisteni välja – tegu on kõrge tehnilise võimekusega ja viibimismugavusele keskendunud kontseptsiooniga teatrisaalidega.

Lisainfo ja küsimused: 56982502 (Johannes Veski)

Press, piletid ja broneeringud: 56667627 (Iiris Viirpalu)

Tallinna Erinevate Tubade Klubi asub Telliskivi Loomelinnakus, Telliskivi 60A, 4. korrus

Tartu Erinevate Tubade Klubi asub Aparaaditehases, Kastani 42, 4. korrus

Välisjalatsites saali ei pääse – kohapeal ootavad meie külalisi erinevas suuruses sussid.

Liitu meie uudiskirjaga siin.

CR’i arengust ja kahe teatrisaaliga toimetamisest Tantsuinfo kuukirja 2017 jaanuarinumbris

“…teater astub ekraanipõlvkonnale sammukese vastu, kõnetades teda tuttavas keeles ja argiste meediumite kaudu, otsides uusi ja muutunud situatsioonis toimivaid vahendeid kahepoolse kommunikatsiooni loomiseks.(—) Teater sõltub publikust, viimane on aga lühikese aja jooksul tohutult muutunud. Cabaret Rhizome astub pika sammu lähemale žanripiiride kaotamisele, teatritraditsioonist kaugenedes võetakse üle filmi- ja animatsioonitehnilised lahendused. See on kindlasti üks tulevikuperspektiiv.” Põim Kama, Postimees

“Intermeedialavastuses pole peamine mitte pilt, vaid erisuguste meediumide, sh nii reaalsete kui ka virtuaalsete komponentide omavaheline suhe: struktuur ja kogu etenduse ülesehitus loovad oma koostoimes etenduse tähenduse. Selle terviku osa on ka vaataja, tema tegevus, vaate suund ja hoiak.” Riina Oruaas, Sirp

“ Lavastuses käsitletakse liikumist kui midagi eksistentsiaalset: see on liikumine ajas ja ruumis, tulevikku ja minevikku. Liigutakse allvee- ja kosmoselaevaga, lennuki ja jalgrattaga, bussi ja traktoriga, istutakse ummikus ja reisitakse Google Mapsi abil. Iga stseen toob nähtavale mingi ambivalentse olukorra, mingid valikud, välise surve ja sisemise sunni liikuda või paigal seista. Lavastuse pealkirja ei pea tõlgendama liiga rangelt, kuigi see on üks üldistavamaid kogu stseenide reas, mis on nimetatud sama loogika alusel.(—) Tänapäeva postpost­ajastu kohta värskendavalt esitatakse lõpus ka moraal: pea kinni, vajuta pidurit, see on su enda teha.” Riina Oruaas, Sirp

“CR, kes tegi päris pikalt üldse sõnadeta teatrit, on just oma multimeediaperioodil muutunud ärksalt sõnatundlikuks. Juba „Otsuse anatoomia“ vahetekstid olid absurdselt vaimukad ja ka selle lavastuse tekst väärib tähelepanu.(—) „Vabadusest ja vabandustest“ tähistab teostuslikele probleemidele vaatamata CRi liikumist tõsisema ja ambitsioonikama ainese suunas. Lavastuses ei tähelda just suurt kvaliteedihüpet, kuid näha on stabiilsemalt läbi mõeldud tekst ja struktuur. CR valib järjekindlalt raskeid teemasid, mis nõuavad süvenemist ja sisule vastava vormi leiutamist, rääkimata sellest, et uue meelelahutus- ja etenduskeskkonna üle Tartu Aparaaditehases võib sealne kultuurne hipsterkond ainult rõõmustada.” Riina Oruaas, Sirp

“ Tore, et ilmselt iga tartlase frustratsioon viimase aja pidevate teetööde üle Tartu linnas ka lavastustes peegeldatud ja ehk seeläbi veidi maandatud sai. Põhiliselt aga jääb lavastuse mõttevoolus pinnale idee vajadusest mitte kaotada liikumise keskel olevikku ja olevikutaju. Millegi olemus ei saa peituda liikumises endas. Asjade värvid, nurgad, lõhnad ja maitse on olevikulised omadused, mille tajumise väikestest paigalseisuhetkedest moodustub liikumine.”Annemari Parmakson, kultuur.err

“Vaataja silmitseb siin peamiselt kahemõõtmelist ekraani, kus liikuvas-muutuvas ümbruses tegutsevad näitlejad pole kaadris ainufookuses ega otseselt vaataja suunas ka pöördu. Pildivahetuse alguses heidab vaataja ehk pilgu rohelisele lavale ja teeb kindlaks, kuidas näitlejad seekord teavad, kuhu täpselt oma käed asetada, aga siis on ta tähelepanu suunatud tehnilisele aspektile.” Annemari Parmakson, kultuur.err

“Kontaktist näitleja ja vaataja vahel (kasvõi näilisest) ei saa nendel tingimustel kuigivõrd rääkida, mis pole tingimata halb, vaid tõstatab teema, kuidas uued tehnoloogialahendused teatri kui elava etendusrituaali olemust mõjutavad. Kuna Cabaret Rhizome eeldatavasti oma tehnoloogiliste otsingute ja leiutamisega jätkab, siis võimaldavad nende järgmised lavastused tõenäoliselt sel teemal edasi mõtelda.” Annemari Parmakson, kultuur.err

“Lavastuse aja ja teelolemise ideed kannavad hästi edasi valitud liiklusvahendid, üksikutest stseenidest kajama jäänud mõtted moodustavad etenduse lõpus meeldiva terviku ekraanilt loetava tekstiga. Mind pani mõtlema väide, et edaspidi on ajarännakud 22. sajandist 21. sajandi algusesse märksa lihtsamad kui ajarännakud 21. sajandist 20. sajandi algusesse. Digitoimelist maailma arvestades on sel mõttel tõsi taga, me jäädvustame hetkeühiskonda läbi aegade kõige elavamalt ja järjepidevamalt. Seega võib öelda, et kodukino formaadis nähtud meelelahutuslik etendus paneb mõtlema märksa sügavamate teemade üle, kui alguses arvata võib.” Katarina Tomps, TÜ teatriteaduse magistrant lavastusest “Vabadusest ja vabandustest” Teatriteaduse üliõpilaste blogis

„21.sajandi teise kümnendi näitel võib öelda, et protsess, kus vaatajast-tarbijast on saanud mängus osaleja ja kohati isegi selle valitseja, on Euroopa ja Põhja-Ameerika teatris täies hoos ning toimub ka Eestis, seda nii intermeedialises (Cabaret Rhizome’i lavastused) kui ka meediavabas teatris.“ Riina Oruaas „Uus meedia teatris“ kogumikust „Vaateid Eesti nüüdisteatrile“ 2016

„Cabaret Rhizome’i Erinevate Tubade Klubi projektid (digikabaree „rhizomedia.risomeedia“, 2013, „Otsuse anatoomia“, 2015 jmt) on hüpermeedialise teatri näide, kus etenduse kaasautoriteks on vaatajad. Sõnaline osa on lavastustes päris suur, kuid pole terviklikult valmis kirjutatud teksti – etenduse käik sõltub publiku reaktsioonidest ja vastustest, mis antakse nutiseadmete abil Facebookis või vastavatel mängulaudadel saalis. On kokkulepitud stsenaarium, mida etenduse läbiviijad järgivad, ning hulk ettevalmistatud stseene, mis sellisena ka läbi mängitakse. Suur osa tegevusest esitatakse erineva suurusega ekraanidel, mis on vastavalt asetusele jälgitavad kas kogu ruumist (s.t kogu publikule) või ainult osale publikust. Need lavastused, kus kasutatakse televisiooni, interneti ja teatri vahendeid ning etenduse kulg pole lõpuni fikseeritud,on kirjeldatavad hüpermeedia termini kaudu. Hüpermeedialisus sisaldab võimalust minna mittelineaarselt erinevates suundades, luua esituse või teksti ümber suvaline seoste võrgustik. Hüpermeedia tekst on veebisarnane, mittehierarhiline ja hajutatud. (Torop 2011:330.) Riina Oruaas „Uus meedia teatris“ kogumikust „Vaateid Eesti nüüdisteatrile“ 2016

“Ja mul on tunne, et see Antiik-Kreeka poolmütoloogiline värk resoneerub väga hästi moodsa digitehnoloogiaga (see ütleb meile muidugi esmajoones seda, et tehnoloogial on tänapäeval tugev, veel korralikult avastamata ning natuke hoomamatu müütiline kvaliteet). Teisisõnu, väga hästi toimis see kontrast ning mingist hetkest edasi hakkas tõestama, et kontrasti siin enam ei olegi. Samamoodi sobisid siia visuaalsed taustad, mida mina seostaksin pigem graafiliste romaanidega (Gaimani & McKeani "Sandman" jne). Teisisõnu, tõesti vaimustav.” Jaak Tombergi tagasiside lavastusele “Kuningas Oidipus”

“Cabaret Rhizome teeb lavastusega «Kuningas Oidipus» Eesti teatri ajalugu. Revolutsioon on tehnoloogiline – esimest korda kasutatakse sõnalavastuses läbimõeldult ja kontseptuaalselt telest tuttavat green screen’i.” Hendrik Alla, Postimees

“Cabaret Rhizome’i „Kuningas Oidipus“ on esteetiliselt küps teatriteos.” Meelis Oidsalu, Eesti Ekspress

Cabaret Rhizome’i sõidutab Väikebussirent.